Kaugvaatluse käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod. Kaugvaatlusest ja –tajumisest, inimese kaasasündinud sensitiivsete võimete treenimisest ja nende igapäevasest kasutamisest

Tommi Topelund

Kirjeldus

Mis on kaugvaatlus?
Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteväline tajumine teadusliku meetodi abil. Kaugvaatleja suudab tehnilisi reegleid (protokolle) kasutades tajuda ükskõik millist sihtmärki – isikut, objekti või sündmust Ajas ja Ruumis. Vaatleja on suuteline tajuma sihtmärki nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Sihtmärk võib asuda vaatleja kõrvalruumis, riigi teises servas, teispool maailma või teoreetiliselt ükskõik mis punktis universumis. Aeg ja Ruum kaotavad kaugvaatlemise ajal tähtsuse. Kaugvaatluse kui mõistusetehnika muudab eriliseks see, et seda võib kasutama õppida praktiliselt igaüks.

Kaugvaatlemise termin võeti kasutusele 1971. aastal pärast tuhandeid Ingo Swann’i, Janet Mitchell’i, Karlis Osis’e ja Gertrude Schmeidler’i poolt läbi viidud meeltevälise tajumise eksperimente. Ingo Swann oli ka see, kes kaugvaatles 1973. aastal täpselt planeet Jupiteri ümber olevad rõngaid, mille olemasolu kinnitasid hiljem kosmosesondidega saadud andmed.

Kes võib kaugvaatlejaks õppida?
Selle mõistusetehnika võib ära õppida praktiliselt igaüks. Sa ei pea selleks olema sensitiiv, kuid tehnika omandamine nõuab järjekindlat harjutamist. Kaugvaatlemise õppimist on võrreldud muusikainstrumendi mängima õppimisega. Kõigepealt on vaja ära õppida tehnika ning seejärel harjutada-harjutada-harjutada.

Kaugvaatlemist saab näiteks kasutada õppimisel või õpetamisel. Kujuta ette näiteks ajalootundi või kodutööd, milles õpilased kasutavad teatud sündmuste vaatlemiseks ja uurimiseks kaugvaatlust või lihtsalt omaenda aktiveeritud sensitiivseid võimeid. Samamoodi võid sa kaugvaatlust või selle treenimise abil oma aktiveeritud sensitiivseid võimeid kasutada:

• uurimustöödel ja uuringutes;
• tervendamisel ja parimate ravimeetodite leidmiseks;
• kunstiliste ideede leidmiseks;
• sobiva elukoha või partneri leidmisel;
• sobiva personali valikul;
• äri- ja isiklike probleemide lahendamisel;
• äri- ja isiklike otsuste tegemisel;
• börsi- ja majandustsüklite võimalike liikumiste vaatlemiseks;
• uute äri-, tehnoloogialaste ja muude ideede leidmisel;
• spordivõistluste tuleviku võimalike tulemuste vaatlemiseks;
• võimaliku tuleviku ja minevikusündmuste ning kosmose uurimisel;
• olendite ja objektide leidmisel;
• kuritegude lahendamisel (vajab eritreeninguga vaatlejat);
• kadunud isikute leidmisel (vajab eritreeninguga vaatlejat);
• kõigeks muuks, mille kohta sa infot saada tahad.

Siin raamatus on kõik oluline, mida vajad mingi objekti, elusolendi või sündmuse kohta info pärimiseks, oma küsimusele vastuse saamiseks ning probleemile lahenduse leidmiseks. Ja sa ei pea selle eest maksma sadu eurosid raamatute ning kaugvaatluskursuste ostmise eest nagu mina olen seda teinud.

Tommi Topelund
Raamatu autor

Veel
Kirjastaja Euroopa Projektid OÜ
Ilmumisaasta 2020
Keel Eesti
Kategooria Psühholoogia
Kaugvaatluse mõistusetehnoloogia väljatöötamise programmist jutustava dokumentaali "Third Eye Spies" trailer: https://www.youtube.com/watch?v=iBokQomPr_g
MAATRIKS – 1/2 Kaugvaatlusest- ja tajumisest, inimese sensitiivsete võimete kasutamisest: https://www.youtube.com/watch?v=eITqxafwo2A

Arvustused (1)

Tommi Topelund
Kaugvaatlusest ja –tajumisest, inimese kaasasündinud sensitiivsete võimete treenimisest ja nende igapäevasest kasutamisest Ma tahan rääkida ühest mõistusetehnikast, mille võid ära õppida ka sina. Arvan, et maailm koos inimestega on jõudnud perioodi, kus seda tehnikat peaks oskama või vähemalt selle olemasolust teadlik olema, igaüks. Selle tehnika nimeks on „kaugvaatlus“. Need, kes on lugenud raamatut “Teadvus. Kas tahad teada, kes sa päriselt oled ja mida tegelikult suudad?“, on selle termini ja tehnoloogia kirjeldusega juba tuttavad. Kaugvaatlemise termin võeti kasutusele 1971. aastal pärast tuhandeid Ingo Swann’i, Janet Mitchell’i, Karlis Osis’e ja Gertrude Schmeidler’i poolt läbi viidud meeltevälise tajumise eksperimente. Ingo Swann oli ka see, kes kaugvaatles 1973. aastal täpselt planeet Jupiteri ümber olevad rõngaid, mille olemasolu kinnitasid hiljem kosmosesondidega saadud andmed. Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteväline tajumine teadusliku meetodi abil. Kaugvaatleja suudab tehnilisi reegleid (protokolle) kasutades tajuda ükskõik millist sihtmärki – isikut, objekti või sündmust Ajas ja Ruumis. Vaatleja on suuteline tajuma sihtmärki nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Sihtmärk võib asuda vaatleja kõrvalruumis, riigi teises servas, teispool maailma või teoreetiliselt ükskõik mis punktis universumis. Aeg ja Ruum kaotavad kaugvaatlemise ajal tähtsuse. Kaugvaatluse kui mõistusetehnika muudab eriliseks see, et seda võib kasutama õppida praktiliselt igaüks. Professionaalsed kaugvaatlejad kinnitavad kui ühest suust, et vilumuse saavutamiseks tuleb harjutada-harjutada-harjutada. Kaugvaatluse õppimist võib alustada näiteks „Kaugvaatluse käsiraamatu“ läbilugemise ning selles tutvustatud harjutuste harjutamisega. Lisaks pakutakse kaugvaatluse koolitusi üle maailma. Kahjuks ei tehta neist mitte ühtegi eesti keeles. Et vähegi seda puudust leevendada koostasin ma selle käsiraamatu. Ma ei hakka siin ümber jutustama, mida ma selles raamatus kirjutanud olen. Kõigil, kel tekib huvi selle teema ja raamatu vastu, on võimalus sellest lugeda esimest 13 lehekülge täiesti tasuta. Leiad need leheküljed siit: https://thespirit311967027.files.wordpress.com/2020/04/kaugvaatluse-kc384siraamatu-esimesed-13lk_19042020.pdf Ma olen kaugvaatlust kasutanud viimased kolm aastat ja teinud tänaseks sadu seansse. Sealhulgas olen koos teiste kaugvaatlejatega mujalt maailmast vaadelnud Jupiteri Kuul Europa ning meie Päikese lähedal ja sees toimuvat. Kuid samuti olen teinud ka täiesti „maised” vaatlusi, näiteks olen kaugvaatluse tehnikat kasutanud kadunud uksevõtme otsimiseks vöi rahaturgude tulevikus vöimalike liikumistulemuste “vaatamiseks“. Kaugvaatlusega on iga päeva ja seansiga midagi uut õppida nii enda, oma võimete kui ka Universumi kohta. Kaugvaatlus kui mõistuse tehnika on õppevahend nii sinu enda kui ka KÕIGE EKSISTEERIVA uurimiseks. Maailm oleks palju parem paik, kui me kõik oskaksime kaugvaadelda. Õppides kaugvaatlema, muutub su arusaam maailmast, universumist ja reaalsusest. Su reaalsustaju muutub. Kui sa oled õppinud kaugvaatlema, siis palun jaga neid teadmisi ka teistega, et nemadki õpiksid kaugvaatlema või vähemalt kasutama enda kaasasündinud sensitiivseid võimeid. Meil kõigil on need olemas, kuigi enamikul uinunud olekus. Viimane aeg on need äratada ja ise ärgata. Tommi Topelund, “Kaugvaatluse käsiraamatu” autor. „Maailm oleks palju parem paik, kui kõik oskaksid kaugvaadelda. Ja siis poleks maailmas ka saladusi.” Mike, kaugvaatluse koolitaja.