Kaugvaatluse käsiraamat. Esimene osa. TDS-meetod. Kaugvaatlusest ja –tajumisest, inimese kaasasündinud sensitiivsete võimete treenimisest ja nende igapäevasest kasutamisest

Arvustused (1)

Tommi Topelund
Kaugvaatlusest ja –tajumisest, inimese kaasasündinud sensitiivsete võimete treenimisest ja nende igapäevasest kasutamisest Ma tahan rääkida ühest mõistusetehnikast, mille võid ära õppida ka sina. Arvan, et maailm koos inimestega on jõudnud perioodi, kus seda tehnikat peaks oskama või vähemalt selle olemasolust teadlik olema, igaüks. Selle tehnika nimeks on „kaugvaatlus“. Need, kes on lugenud raamatut “Teadvus. Kas tahad teada, kes sa päriselt oled ja mida tegelikult suudad?“, on selle termini ja tehnoloogia kirjeldusega juba tuttavad. Kaugvaatlemise termin võeti kasutusele 1971. aastal pärast tuhandeid Ingo Swann’i, Janet Mitchell’i, Karlis Osis’e ja Gertrude Schmeidler’i poolt läbi viidud meeltevälise tajumise eksperimente. Ingo Swann oli ka see, kes kaugvaatles 1973. aastal täpselt planeet Jupiteri ümber olevad rõngaid, mille olemasolu kinnitasid hiljem kosmosesondidega saadud andmed. Kaugvaatlemine on vaatleja poolt kontrollitud meelteväline tajumine teadusliku meetodi abil. Kaugvaatleja suudab tehnilisi reegleid (protokolle) kasutades tajuda ükskõik millist sihtmärki – isikut, objekti või sündmust Ajas ja Ruumis. Vaatleja on suuteline tajuma sihtmärki nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus. Sihtmärk võib asuda vaatleja kõrvalruumis, riigi teises servas, teispool maailma või teoreetiliselt ükskõik mis punktis universumis. Aeg ja Ruum kaotavad kaugvaatlemise ajal tähtsuse. Kaugvaatluse kui mõistusetehnika muudab eriliseks see, et seda võib kasutama õppida praktiliselt igaüks. Professionaalsed kaugvaatlejad kinnitavad kui ühest suust, et vilumuse saavutamiseks tuleb harjutada-harjutada-harjutada. Kaugvaatluse õppimist võib alustada näiteks „Kaugvaatluse käsiraamatu“ läbilugemise ning selles tutvustatud harjutuste harjutamisega. Lisaks pakutakse kaugvaatluse koolitusi üle maailma. Kahjuks ei tehta neist mitte ühtegi eesti keeles. Et vähegi seda puudust leevendada koostasin ma selle käsiraamatu. Ma ei hakka siin ümber jutustama, mida ma selles raamatus kirjutanud olen. Kõigil, kel tekib huvi selle teema ja raamatu vastu, on võimalus sellest lugeda esimest 13 lehekülge täiesti tasuta. Leiad need leheküljed siit: https://thespirit311967027.files.wordpress.com/2020/04/kaugvaatluse-kc384siraamatu-esimesed-13lk_19042020.pdf Ma olen kaugvaatlust kasutanud viimased kolm aastat ja teinud tänaseks sadu seansse. Sealhulgas olen koos teiste kaugvaatlejatega mujalt maailmast vaadelnud Jupiteri Kuul Europa ning meie Päikese lähedal ja sees toimuvat. Kuid samuti olen teinud ka täiesti „maised” vaatlusi, näiteks olen kaugvaatluse tehnikat kasutanud kadunud uksevõtme otsimiseks vöi rahaturgude tulevikus vöimalike liikumistulemuste “vaatamiseks“. Kaugvaatlusega on iga päeva ja seansiga midagi uut õppida nii enda, oma võimete kui ka Universumi kohta. Kaugvaatlus kui mõistuse tehnika on õppevahend nii sinu enda kui ka KÕIGE EKSISTEERIVA uurimiseks. Maailm oleks palju parem paik, kui me kõik oskaksime kaugvaadelda. Õppides kaugvaatlema, muutub su arusaam maailmast, universumist ja reaalsusest. Su reaalsustaju muutub. Kui sa oled õppinud kaugvaatlema, siis palun jaga neid teadmisi ka teistega, et nemadki õpiksid kaugvaatlema või vähemalt kasutama enda kaasasündinud sensitiivseid võimeid. Meil kõigil on need olemas, kuigi enamikul uinunud olekus. Viimane aeg on need äratada ja ise ärgata. Tommi Topelund, “Kaugvaatluse käsiraamatu” autor. „Maailm oleks palju parem paik, kui kõik oskaksid kaugvaadelda. Ja siis poleks maailmas ka saladusi.” Mike, kaugvaatluse koolitaja.