Vennad Karamazovid. I osa

Kirjeldus

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „Vennad
Karamazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades.
Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor
Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval.
Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta
suuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes
usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša
unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise
ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi
sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu
Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute
vastuolude puntraks.

„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest,
millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja
lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue
tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm
(1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka
Dostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes köites.