Pilveteki all

Kirjeldus

„Kurat! Mu aju just plahvatas. Võimas!” – Marta Orriols
„Imeline kirjanduslik tulevärk!” – The New York Times


Romaani tegevus toimub ühel palaval suvel Tenerife väikeses mägikülas, mis jääb eemale merest ja turistidest ja kõigest sellest, mis teeb Kanaaridest unistuste puhkusepaiga. Vulkaani jalamil asuvas külas, mida kattev paks pilvetekk varjab päikese, ei toimu suviti midagi põnevat. Siia on jäänud vaid lapsed ja vanakesed, samal ajal kui isad ja emad saare lõunaosas varahommikust hilisõhtuni ehitajate ja koristajatena tööd rabavad.

Kümneaastane jutustaja jumaldab oma parimat sõbrannat, tulist ja kartmatut Isorat, kes dikteerib, mida mängitakse, ning teab alati, milline barbi on hoor ja milline vaene luuser. Tüdrukud vaimustuvad Aventura lauludest, ahmivad seebioopereid, joobuvad tärkava seksuaalsuse rõõmudest ja unistavad merest. Sombuste päevade ühetaolisus hakkab rõhuma, kui imetlus muutub alistumiseks, iha kinnisideeks ning vastuolud viivad vägivallani.

See on lugu kahe tüdruku täiskasvanuks saamisest, maailma ja enese avastamisest, sõprusest, armastusest ja armukadedusest, igatsusest parema elu järele või lihtsalt lootusest, et keegi neid ometi randa viiks.


Kanaari saartelt pärit Andrea Abreu (snd 1995) mitu preemiat võitnud romaan „Pilveteki all” („Panza de burro”, 2020) on Hispaania kirjanduse üks viimase aja võimsamaid debüüte, mis on ilmunud juba 24 keeles. See on nooruse manifest, oluline just siin ja praegu, perifeerse popkultuuri julge keeleline pidu, millest kumab autori sügav kirjanduslik intelligentsus.


„See petlikult kerge, sütitav raamat on intiimne ja jõuline. Abreu on kirjandusmaailmas tõeliselt põnev uus talent.” – The Irish Times
„Andrea Abreu romaan kahest tüdrukust kuumal suvel on nendeks pilvealusteks päevadeks suurepärane romaan.” – The New York Times Book Review
„Üks põnevamaid, fantaasiarikkamaid ja värskendavamaid leide 2020. aasta romaanide seast.” – El País
„See raamat tõmbab sind kaasa nagu laine, mida võisid esmapilgul alahinnata. Ilma hoiatuseta, enneolematu jõuga. On häid debüüte ja väga häid debüüte, kuid sellist pole varem nähtud.” – Der Spiegel
„Andrea Abreu uurib noorte kehade mehaanikat kesk puberteediea muutusi. Elav, tabav ja sageli häiriv lugu.” – Le Monde
„Lugu teismeliste tüdrukute sõprusest tapvalt lämbel Tenerife suvel. Abreu meenutab aega, kui sündis internet, kus Pokémoni ja Bratzi nukud juhatavad teed seksuaalsuse avastamise poole.” – The Guardian
„See ajab mind naerma ja nutma ja tekitab külmavärinaid, sest pinna all on näha kihtide kaupa midagi palju sügavamat ja tõsist.” ‒ Dagbladet
„Abreu annab hääle noortele töölisklassi inimestele piirkonnas, mis pole kaasaegses Hispaania kirjanduses olnud just kõige nähtavam.” ‒ Helsingin Sanomat
„Abreu kirjeldab asjade seisu ilma keerutamata, andes teed õrnuse, süütuse ja hoolivuse puhtaimale kujule... Selles põimub esimese armastuse tunne ja valu, mis kaasneb suureks kasvamisega.” ‒ Brenda Navarro
„Ma olen rabatud. Tõeliselt vapustav romaan.” – Sara Mesa
„Julge, silmipimestav, lõbus. Andrea Abreu on Hispaania kirjanduse tõeline meteoriit.” – Fernanda Melchor
„Andrea Abreu tegelased, nagu ka ta laused, on julged ja metsikud.” – Gabriella Burnham
„Ma pole vist kunagi lugenud nii muljet avaldavat debüüti, kus on nii metsik, sensuaalne keel, nii võimas narratiiv. See romaan on pomm… see on jäänud mulle hinge ja südamesse. Selliseid romaane pole palju.” – Dana Burlac
„See romaan on nagu tõusulaine. Loodusjõud. See tõmbab sind endaga. See uputab sind. Ja ühtäkki jätab see su lukku rikkasse ja prohvetlikku saaremaailma, mis koosneb naistest ja merega sulanduvatest madalatest hallidest pilvedest. See on puhas luule.” – Pilar Quintana