Áli fleki saaga

Kirjeldus

Áli fleki saaga on ilsandi muinasjutusaaga, milles on segatud nii Lumivalgukese, teiste muinasjuttude kui ka idamaiste, keldi, bretooni, anglonormanni, inglise, saksa ja vene lugude ning rüütli- ja muistsete kangelassaagade motiivid. Inglismaa kuningas Ríkarðr käsib oma veel sündimata poja hüljata. Vastsündinu viiaksegi metsa, kust üks talupoeg ta üles korjab ja koos naisega suureks kasvatab. Poisile ei jää ükski nimi külge, kuni ühel päeval kutsuvad kasuvanemad teda nimega Áli flekkr, kuna poisil on sünnimärk paremal põsel (Áli on kuninglik nimi ja flekkr tähendab (kuninglikku) sünnimärki). Kui poiss isakotta tagasi võetakse, paneb trollnaisest ori, kellele Áli pole tähelepanu pööranud, tema peale needuse ja nii algavad Áli kannatused. Áli abiellub Tartaaria neitsikuninga Þornbjǫrgiga, kuid muudetakse pulmavoodis libahundiks, kes murrab nii inimesi kui ka kariloomi. Tänu kasuemale saab ta uuesti inimeseks tagasi. Seejärel pannakse Álile une ajal uus needus ning tal tuleb aastaid abi otsida, et mädanevate haavadega surmatõvest paraneda. Sellel teekonnal saadab teda ustava abilisena abikaasa Þornbjǫrg. Kannatusterohkel rännakul läbib Áli justkui puhastustule, milles ta pattudest vabaneb. Lõpuks abiellub Áli Þornbjǫrgiga teist korda ning temast saab kogu Inglismaa vaga ja kristlik kuningas. Ta elab kaua ja temast võrsub suur sugu. Tal on kolm tublit poega, kellest kõigist saavad kuningad. Áli fleki saaga kehastab ka Inglismaa ühendamist ühe kuninga võimu alla ning Inglismaa ja Taani poliitilist ühtsust.