Pime usaldus

Kirjeldus

„Pime usaldus” on soe, inimlik ja ajakohane romaan naisest, kelle vaikne raamatukoguelu põimub ootamatu kirjavahetuse, sõpruse, üksilduse ja digiajastu varjatud ohtudega.
Mari ei ole kergeusklik ega rumal, vaid tähelepanelik ja ettevaatlik noor naine. Ometi hakkab petturi hoolikalt valitud sõnadest kujunema lugu, milles igatsus olla märgatud ja soov uskuda tekitavad usalduse, mis pimestab ning takistab tõde aktsepteerimast – sellest ka raamatu pealkiri „Pime usaldus“. Selle loo kõrval põimuvad romaani teised pettusejuhtumid, mis näitavad, et pettus ei otsi alati sama ust: kord tuleb see armastuse, kord hea hinna, kiire rahalise võimaluse, tuttava nime või ametliku sõnumi kaudu. Ühine on hetk, mil inimene pannakse usaldama, kiirustama või kartma.

„Pime usaldus” ei ole ainult lugu pettusest. See on lugu üksildusest, sõprusest, julgusest kahelda ja võimalusest õppida pärast pettumust uuesti usaldama – seekord avatud silmadega.

Raamatu lõpus on praktiline ülevaade levinud petuskeemidest, ohumärkidest ja tegutsemisviisidest ning viited materjalidele, kust huvi korral rohkem lugeda. Lõpuosa aitab lugejal paremini kaitsta oma andmeid, raha ja sisemist rahu.

„Kõige ohtlikum vale ei karju – ta sosistab seda, mida süda kuulda igatseb.”