Õhusõit

Kirjeldus

Õhusõit. August Neimanni luulejutt. Päevalehe ilukirjanduse lisast aastal 1909.

Selle raamatu leidsin ma Tartu Kirjandusmuuseumist. Ja see on raamat, mis on kirjutatud vanade Gooti tähtedega ja vana grammatikaga.
Originaalis on lennumasina nimi - “Aetherio” aga eesti keelde tõlgiti siis - “Etherio”, mis tuleneb tänaseks unustusehõlma langenud keemilisest elemendist - Eeter.

Aetherio: eine Planetenfahrt, romaan, Regensburg, 1909

Selle aja raamatute lauseehitused on meie jaoks kummalised ja osad sõnad lausa tundmatud. Kuid see on selliste vanade ulme-fantaasia ja muude lugude juures ülimalt meeldiv kirjastiil.
Analoogilised raamatud köidavad mind mitte ulmelugudena, vaid sellega, et midagi oli ulmes juba nendel aegadel väga kummalist. Kirjanikud justkui teadsid palju enamat kui lihtsad inimesed ja isegi praegusel ajal ei ole me nõus uskuma neid kirjeldusi.
Selliseid ülivanu ulmeraamatuid on mul raamaturiiulis veel mitmeid:
Jules Verne - Esimesed inimesed Kuul.
H. G. Wells - Õhulahingud
Louis Boussenard - 10 000 aasta jääs

Lugege selliseid raamatuid avatud meelega ja ma teen sellest sarjamoodi kogumiku. Kolm sarnast raamatut on juba olemas.
Alguses ei saanud ma aru ühest vahvast asjast.
Miks on selle raamatu valdkonnaks pandud - Luulelugu.
Vastus on aga ülimalt lihtne. Siis polnud terminit - Ulme ehk Fantaasia veel leiutatud. Tundub kuidagi nii, et selle raamatu autor taipas või isegi mõtles selle termini ise välja, kui ta pani printsessi nimeks - Fantasia.