Naine pole mees

Kirjeldus

Etaf Rumi debüütromaani „Naine ei ole mees” lihtsalt peab lugema! Seda on õigustatult võrreldud Khaled Hosseini romaaniga „Tuhat hiilgavat päikest”. See räägib naistest, kes peavad oma sisemise hääle järgimise nimel ületama iseennast ja oma kultuuri tavasid.

New York Timesi menuk jutustab loo kolme põlvkonna palestiina-ameerika naistest, kel on pärast oma kogukonnas aset leidnud šokeerivat lähisuhtevägivalda raskusi isiklike soovide väljendamisega araabia kultuurikeskkonnas, kus kehtivad ranged piirangud.

„Seal, kust ma pärit olen, oleme õppinud end vaigistama. Meile on õpetatud, et vaikimine päästab meid. Seesugust lugu pole te kunagi kuulnud. Seal, kust ma pärit olen, hoiame me sellised lood enda teada. Neist rääkimine on ennekuulmatu, ohtlik, otsatu häbi.”

Palestiina, 1990. Seitsmeteistaastane Isra eelistab lugeda raamatuid, mitte aga lõbustada kosilasi, kelle isa on tema jaoks välja valinud. Nädala jooksul on naiivne ja unistav tüdruk ühtäkki kihlatud ja abielus ning elab peagi Brooklynis. Isra näeb vaeva, et kohaneda oma pealetükkiva ämma Fareeda ja kummalise vastse abikaasa Adami ootustega ning see surve süveneb üha, kui ta saab lapsed – poegade asemel neli tütart.

Brooklyn, 2008. Kaheksateistaastane Deya, Isra vanim tütar, peab vanaema Fareeda pealekäimisel kohtuma võimalike tulevaste abikaasadega, kuigi tüdruku ainus soov on minna ülikooli. Tahes-tahtmata mõtleb Deya, kas tema valikuvõimalused oleksid olnud teistsugused, kui ta vanemad poleks hukkunud autoõnnetuses, Deya oli alles kaheksane. Ent vanaema on selles küsimuses kõigutamatu: ainus viis Deyale väärilist tulevikku kindlustada on abielu õige mehega.

Kuid saatus teeb oma töö ja peagi seisab Deya ootamatul rajal, mis juhatab ta šokeeriva tõeni oma perekonna kohta – teadmisteni, mis sunnivad teda kahtlema kõiges, mida seni arvas teadvat oma vanemate, mineviku ja enda tuleviku kohta.

Palestiina immigrantide tütar Etaf Rum sündis ja kasvas New Yorgis Brooklynis. Tal on magistrikraad Ameerika ja Briti kirjanduses ning lisaks veel bakalaureusekraadid filosoofias ja loomingulises kirjutamises ning ta on andnud kursusi Põhja-Carolinas, kus ta elab koos oma kahe lapsega. Etafile kuulub Instagrami konto @booksandbeans ja ta osaleb Book of the Month raamatuklubis, kus tutvustab iga kuu oma lemmikteoseid. „Naine pole mees” on tema esimene romaan. 2023 kevadel ilmus tema teine romaan „Kuri silm” („Evil Eye”).

„Külluslikult detailne ja emotsionaalselt laetud romaan.” – Kirkus

„Brooklyni palestiina immigrantide tütar Rum pidi sageli kuulma, et „naine ei ole mees”. Saanud võitu hirmust kogukonnapoolse survestamise ees, muundab ta selle pärssiva hoiatuse „meie naiste tugevuse ja võimu” ülistamiseks. – Booklist

„Etaf Rumi tunnustatud debüütromaan vaatleb palestiina-ameerika naiste kogemusi ühtehoidvas, patriarhaalses Brooklyni kogukonnas. Raamatut kirjutades lähtus Etaf Rum isiklikest kogemustest. Nagu tema peategelane, pidi ka tema läbima pika teekonna, et leida – ja kuulata – omaenda häält.” –O, the Oprah Magazine

„Söakas ülevaade vaikimise patoloogiast, püüd harutada lahti see ajaloo, kultuuri, hirmu ja trauma sünge sõlm, mis muudab konservatiivsed araabia-ameerika naised silmanähtavalt nähtamatuks…” – Beejay Silcox, New York Times

„Kui palju on väärt naise elu? Jutustus tõmbab paralleele majandusliku meeleheite ja kodus valitsevate ebakõlade vahele ning puudutab Palestiina aladel Iisraeli okupatsiooni tagajärjel ajast aega kestnud vägivalla pärandit.” – Diana Abu-Jaber, Washington Post

„Vaimustav debüütromaan, mis haaras mind endasse juba esimesest leheküljest. Tänu äärmiselt usutavatele tegelaskujudele jutustab Rum seda lugu pinevusega, mis tundub ühtviisi tänapäevane ja ka ajatu, intiimne ja suurejooneline. See on romaan, mille neelate kõigest mõne lugemiskorraga ning mis püsib teie südames ja mõtetes veel kaua pärast viimase lehekülje lõpetamist.” – Tara Conklin, raamatu "The Last Romantics" autor

„Vapustav romaan araabia-ameerika naiste keerukast elust.” – Juliana Rose Pignataro, Newsweek

„Valus ülevaade kolme põlvkonna palestiina-ameerika naiste elust, mis avaneb lüürilises, kuid nõudlikus proosas.” – David Canfield, Entertainment Weekly

„Mõnikord on kangelaslikkus vali ja dramaatiline. Vahel on tõeline julgustükk kuulata seda vaikset häält enda sees ning söandada seda järgida. Selle loo naised pingutavad ja kannatavad, et seda häält kuulda. Neid hääli meiega jagades on Etaf Rum osutanud suure teene.” – Shilpi Somaya Gowda

„Etaf Rumi paeluva debüütromaani tegelased jäävad lugejate südametesse ja mõtetesse veel kauaks, kui viimane lehekülg on ammu loetud.” – Ciera Velarde, Buzzfeed News

„Lugu sellest, kuidas naine võib tabusid lõhkuda ja patriarhaalsest misogüünsest perest vabadusse murda. See lummav romaan haarab lugeja endasse kohe algusest peale.” – Washington Times

„Selles söaka looga täis kaotust ja lootust ning kaasahaaravaid, eredaid tegelasi, on Rum saavutanud midagi erakordset: jutustuse, mis ühendab kodu ja üleilmse, mälestused ja tuleviku, vana ja uut maailma. Suurejooneline debüüt.” – Hala Alyan, raamatu „Salt Houses” autor

„Kaasahaarav lugu kolmest põlvkonnast palestiina naistest, kelle lood lähevad südamesse ja jahmatavad. Rum annab õrna tundlikkusega neile naistele selle, mida need kõige rohkem soovivad ja väärivad: hääle.” – Frances de Pontes Peebles, raamatute „The Air You Breathe” ja „The Seamstress” autor